EKE6302.HT/2 - Eesti kirjanduse uuenemine ("Eesti kirjandus: võtmeteosed, kontekst ja analüüs" koolituse moodul)

täiskasvanud, kes soovivad saada eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ja enne õpetajakoolituse magistrikavale astumist omandada eelteadmis; kirjandushuvilised, kes soovivad oma teadmisi eesti kirjanduse valdkonnas täiendada.

Omandada süstematiseeritud ja tänapäevaselt mõtestatud teadmisi eesti kirjandusest 19. sajandi viimasest veerandist kuni 1940. aastateni. Kujundada oskus iseseisvalt töötada eri ajajärkudest pärit ilukirjanduslike ja kirjandusuurimuslike tekstidega. Kogeda konkreetsete ilukirjanduslike ja kirjandusuurimuslike tekstide iseseisvat analüüsimist.

Eesti kirjandus 19. sajandi viimasest veerandist kuni 1940. aastateni. Eesti kirjanduse põhimõttelisemad probleemid: elu-, vaimu- ja võimulähedus, esteetilised hoiakud realismi ja modernismina. E. Vilde mõju eesti kirjandusele (ajalooline triloogia, “Mäeküla piimamees”, “Pisuhänd”, “Tabamata ime”). A. Kitzbergi “Libahunt”. Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevus. G. Suitsu, J. Vares-Barbaruse, M. Underi, H. Visnapuu luule. A. H. Tammsaare looming („Tõde ja õigus“, „Ma armastasin sakslast“). F. Tuglase novellistika. Iseseisva Eesti Vabariigi kirjanduselu. A. Gailiti („Toomas Nipernaadi“) ja P. Vallaku looming. Näitekirjandus ja H. Raudsepp („Mikumärdi“). Arbujad (H. Talvik, B. Alver). J. Sütiste luule. 1930. aastate proosa. J. Semper, K. A. Hindrey, A. Jakobson, E. Kippel, M. Metsanurk, A. Mälk, A. Kivikas („Nimed marmortahvlil“), K. Ristikivi (Tallinna triloogia). Perioodi võtmeteoste analüüs ja seostamine kirjandusloolise kontekstiga.

on omandanud ülevaate põhisuundumustest ja mõistetest eesti kirjanduses 19. sajandi viimasest veerandist kuni 1940. aastateni; on täiendanud oskust analüüsida eri ajajärkudest pärinevaid ilukirjanduslikke ja kirjandusloolisi tekste ja oskust formuleerida ilukirjanduslike teoste lugemisel tekkivaid mõtteid.

Eesti keele oskus emakeelena või C1 tasemel, vähemalt bakalaureusekraad

Doktori- või magistrikraad; valdkondlik töökogemus; täiskasvanute koolitamise kogemus.

Õppimine toimub nii lähiõppe kui ka e-õppe vormis, aga suurem osakaal on lähiõppel. Aine läbiviija kirjeldab õppemeetodeid, sh iseseisvaid töid esimestes loengutes.

TLÜ tunnistus