AIG6303.HT/4 - Uusaegne maailm ("Ajalugu antiikajast 20. sajandini" koolituse moodul)

täiskasvanud, kes kaaluvad ajaloo või ajaloo ja ühiskonna õpetaja magistriõppesse sisseastumist, aga kellel puudub bakalaureusekraad ajaloos - mikrokraad sobib suurepäraselt sisseastumiseks ettevalmistusel; ajaloohuvilised

Kujundada kronoloogiline ja kompaktne ülevaade (Euroopa) uusaja ning uusima aja poliitilise, kultuuri- ja sotsiaalajaloo peajoontest alates 16. sajandi reformatsioonist kuni Viini kongressini.

Uusaja mõiste ning periodiseerimine, olulised arengujooned. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. Suur-Rootsi. Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17. saj. Inglismaal. Hollandi kuldajastu. Absolutismi areng Prantsusmaal. Hispaania suurriigi langus ja Hispaania pärilussõda. Suur Põhjasõda ja Venemaa tõus. Austria areng suurriigiks ja Austria pärilussõda. Brandenburg-Preisimaa tõus suurriigiks ja seitsmeaastane sõda. 18. saj. valgustatud absolutism. Poola jagamised. Lõuna-Euroopa ja Suurbritannia 18. saj. Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvumine. ”Vana korra” Prantsusmaa probleemid ja valgustusfilosoofia riigifilosoofilised lahendused. Uusaegne kunst ning arhitektuur. Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu. Pikk 19. sajand. Muutused 19. sajandi ühiskonnas.

loetleb uusaja põhilisi arengujooni ja probleeme; kasutab ajastu baasterminoloogiat; võtab kokku perioodi üldised arengujooned; leiab seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel vaadeldaval perioodil; formuleerib vastuse küsimusele, mille poolest erinevad 16.-18. sajand keskajast ja 19.-20. sajandist ja toob esile erinevuste olulisimad põhjused; demonstreerib uusaja teoreetiliste teadmiste valdamist suulise ettekande vormis; mõistab uusaegset kunsti ja arhitektuuri selle ajaloolises, poliitilises ja kultuurilises kontekstis.

Vähemalt keskharidus, huvi ajaloo vastu ja/või soov astuda ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajakoolituse erialale.

Doktori- või magistrikraad; valdkondlik töökogemus; täiskasvanute koolitamise kogemus.

Loenguosa järel toimuvad seminarid. Õppimine toimub nii lähiõppe kui ka e-õppe vormis, aga suurem osakaal on lähiõppel. Aine läbiviija kirjeldab õppemeetodeid, sh iseseisvaid töid esimestes loengutes.

TLÜ tunnistus