KAV6554.HR/2 - Kutsepedagoogika ("Kutsepedagoogika ja kutseõpetaja professionaalsus" koolituse moodul)

kutseõpetajad, kel puudub pedagoogiline ettevalmistus ja erialaspetsialistid, kes omavad kutsealast ettevalmistust.

Mõista kutsepedagoogikat kui pedagoogika haru ja kasvatusteadusliku aladistsipliini ning aru saada kutsepedagoogika arenguloost, tänapäevastest käsitustest ja kutsekasvatuse rakendumisest koolitegelikkuses.

Kutsepedagoogika kui pedagoogika haru: olemus, kutsepedagoogika hariduse ja kasvatuse teooria ja praktikaga tegeleva teadusliku aladistsipliinina. Kutsepedagoogika haridusteoreetilised lähtekohad, hariduse liigid ja kutsehariduse iseärasused. Kutsepedagoogika olemus ja ülesanded. Elukutse, töö, amet, kvalifikatsioon ja haridus ning nende didaktilised ja hariduspoliitilised aspektid kutsepedagoogikas.
Kutsepedagoogika kujunemine. Kutseõppe arenguetapid: formaliseerimis-, institutsionaoliseerumis- ja stabiliseerumisstrateegiad ning de-reguleerimisstrateegiad. Kutsepedagoogilise mõtte areng, kutsepedagoogika kujunemine Saksamaal. Kerschensteineri töökooli idee kutsepedagoogika alusena. Kutsepedagoogika tänapäevased käsitlused. Õppijakeskse kutsepedagoogika dimensioonid. Kutsepedagoogika kui kasvatusteaduslik distsipliin. Kutsehariduse ja –koolitusega tegelevad eridistsipliinid: kutsepedagoogika, täiskasvanupedagoogika, ettevõttepedagoogika, majanduspedagoogika, tööpedagoogika. Tööpedagoogika: töölõppimise põhimõtted, eri viisid ja lähenemised. Töölõppimise potentsiaal ja piirangud, sõltuvus töökeskkonna teguritest. Töölõppimine ja kutseharidus. Kutsekasvatus: kutseidentiteedi kujunemine. Kutsekasvatuse eetilised ja esteetilised aspektid. Oma kutseala väärtustamine ja propageerimine. Väärtused kutseõppes ja koolitegelikkuses: vaimsed, sotsiaalsed, ainelised ja keskkonnaväärtused kutseõppes.

selgitab kutsepedagoogika olemust pedagoogika haruna, tuginedes kutsepedagoogika haridusteoreetilistele lähtekohtadele ning didaktilistele ja hariduspoliitilistele aspektidele;
analüüsib kutsepedagoogika arengut kasvatusteadusliku distsipliinina, esitades kronoloogiliselt kutseõppe ja kutsepedagoogika ajaloolised ja kutsepedagoogika tänapäevased käsitlused;
analüüsib töölõppimise põhimõtteid, viise, võimalusi, piiranguid ja sõltuvust töökeskkonna teguritest, sidudes teoreetilised seisukohad isiklike töölõppimise kogemustega;
mõtestab oma kutseidentiteeti, analüüsides kutseala eetilisi ja esteetilisi aspekte ning väärtustades ja propageerides oma kutseala;
analüüsib kutseõppe väärtusi koolitegelikkuse kontekstis vaimsete, sotsiaalsete, aineliste ja keskkonnaväärtuste olemusest lähtudes.

kuulumine sihtgruppi

Vähemalt magistrikraad ja õpetamise kogemus hariduse valdkonnas viis või enam aastat.

Õppeaine läbimise tingimuseks on õpiväljundite saavutatust demonstreerivate kirjalike tööde sooritamine ja õpimapi koostamine hindamiskriteeriumi lävendile vastavalt.

TLÜ tunnistus