HRC0222/1 - Õpetaja suhtlemisteadlikkus positiivse koolikeskkonna kujundamisel

õpetajad

arendada vajaliku suhtlemisteadlikkust vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmiseks ja kasutamiseks igapäevatöös; väärtustada oma tervist ja töövõimet; kujundada positiivset õpi- ja kasvukeskkonda; ennetada ja ära tunda läbipõlemist.

I Õpetaja roll muutunud õpikäsituse kontekstis. Läbipõlemine kui ohutegur õpetajatöös. Läbipõlemine ja selle kujunemisprotsess. Läbipõlemise äratundmine. Oma käitumismustri teadvustamine. Käitumise aluseks olevate väärtuste ja hoiakute teadvustamine. Kommunikatsiooniprotsesside loogilised seaduspärasused R. Diltsi järgi. Ebaefektiivse suhtlemise mõju õpikeskkonnale, suhetele, motivatsioonile, ja tervisele. Positiivse kasvatuse põhimõtted J. Durranti järgi. Eneserefleksiooni tähtsus oma vaimse tervise hoidmisel ja professionaalse enesearengu kavandamisel.
II Kool kui arengukeskkond ning õpetaja kui suhtlemismudel. Hinnanguvaba suhtlemine. Õpilase positiivse minapildi ja eneseusu toetamine. Õpilase murede märkamine. Aktiivse kuulamise põhioskused ja nende kasutamine igapäevatöös. Selge eneseväljenduse olulisus koostöisel õppimisel. Positiivse tagasiside andmine. Distspliiniprobleemid. Õpetaja teadlik käitumine probleemolukorras, mis loob eeldused õpilase vastutustunde arenemiseks ning frustratsiooniga toimetulemiseks.
III Konfliktilahendusmudelid ja nende mõju. Koostööoskuste arendamine võidan-võidan probleemilahendusmudeli abil. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine lastevaheliste probleemide vahendamise läbi. Erinevad võimalused väärtusprobleemide käsitlemisel. Tajupositsioonide teadlik vahetamine.
IV Õpetaja rolli muutused kaasava hariduse kontekstis. Suhtlemispõhimõtted erivajadustega õpilastega: emotsionaal- ja käitumisraskused, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektri häired, vaimne alaareng, meelepuuded. Koostöö erivajadustega laste peredega. Enesehindamine.

- mõtestab oma rolli õpetajana ning mõistab vastutust oma vaimse ja emotsionaalse tasakaalu hoidmise eest;
- tunneb ära läbipõlemise ohumärke nii enda kui ka kolleegide juures, oskab ennetada läbipõlemist;
- mõistab suhtlemisprotsesside seaduspärasusi ning oskab erinevates olukordades teadlikult valida sobiva suhtlemisviisi nii õpilaste kui ka lapsevanematega.
- loob positiivse õpi- ja kasvukeskkonna ning toetab õpilaste arengut, tuginedes positiivse kasvatuse põhimõtetele .
- teab suhtlemispõhimõtteid ja -võtteid, mida kasutada lähtuvalt õpilase erivajadusest.
- on positiivseks suhtlemise mudeliks õpilastele.

töötamine õpetajana

Tagatud on tänapäevased, õppeprotsessi toetavad ruumid: olemas on vajalik tehnika, võimalus ruumi vastavalt vajadusele kujundada, rühmatööde tegemiseks piisavalt eraldumise võimalused jne.

Magistrikraad, täiskasvanute koolitamise kogemus vähemalt 5 aastat, valdkonnas tegutsemise kogemus vähemalt 5 aastat. Kursuse läbiviijate valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleks Tallinna Ülikooli kompetents ja praktikud / eksperdid valdkonna organisatsioonidest.

Koolituse moodulid:
I Süsteemse mõtlemise olulisus koostöise õpikeskkonna loomisel ja vaimse tervis e hoidmisel.
Iseseisev töö: enne esimest moodulit enesehindamine oma suhtlemiskomptetentside suhtes. Peale esimest moodulit: õpitud oskuste rakendamine praktikas. Ümberpööratud klassiruumi metoodika: II mooduli teemadeks valmistumine - teemakohase kirjanduse lugemine ning oma suhtlemiskäitumise ja näidissituatsioonide kirjalik analüüs e-portfoolios.
II Õpetaja suhtlemiskompentents kui võtmetegur õpilase positiivse enesehinnangu ja suhtllemispädevuste kujundamisel.
Iseseisev töö: õpitud oskuste rakendamine praktikas, kogemuste analüüs ja kirjalik reflektsioon e-portfoolios. Omavaheline kogemuste jagamine ning tagasiside. Ümberpööratud klassiruumi metoodika: 3. mooduli teemadeks valmistumine - teemakohase kirjanduse lugemine. Oma suhtlemiskäitumise ja näidissituatsioonide kirjalik analüüs e-portfoolios.
III Konfliktilahendusoskused.
Iseseisev töö: õpitud oskuste rakendamine praktikas, kogemuste analüüs ja kirjalik reflektsioon e-portfoolios. Omavaheline kogemuste jagamine ning tagasiside. Teemakohase kirjanduse lugemine.
IV Suhtlemine erivajadustega lastega ning õpetaja eneseregulatsioonioskused.
Praktilised harjutused: juhtumianalüüsid, kus kasutatakse eelmistes moodulites õpitud suhtlemistehnikaid. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Kriitikaga toimetulek. Eneseregulatsiooni vajadus ja tehnikad. Kokkuvõte koolitusest.

Koolitus toimub kahepäevaste õppesessioonidena kord kuus, kokku neljal korral. Sessioonide vahelisel perioodil praktiseeritakse õpitut enda töökeskkonnas, analüüsitakse saadud kogemusi e-portfoolios google.drive keskkonnas ning valmistutakse järgmiseks mooduliks teemakohast kirjandust lugedes ja näidissituatsioone analüüsides.

Kogu kursus toimub kogemusõppel - osalejaid kaasavalt. Teooria on läbivalt seostatud rollimängude ja praktiliste harjutuste, juhtumiarutelude ning rühmatöödega. Koolitusassistent salvestab protsessi käigus rühmatööde kokkuvõtted ning teeb need osalejatele google.drive keskkonnas kättesaadavaks. Vajadusel toetab assistent osalejaid iseseisvate tööde üleslaadimisel.

Osalejad valmistuvad uueks sessiooniks teemakohast kirjandust lugedes ning google.drive keskkonnas iseseisvalt näidissituatsioone ja oma suhtlemiskäitumist analüüsides. Teise ja kolmanda mooduli järel reflekteeritakse õpitud oskuste kasutamist kirjalikult e-portfoolios google.drive keskkonnas.

Kursuse alguses ja lõpus viiakse läbi kirjalik enesehindamine, mis võimaldab määratleda kursuse käigus toimunud muutuse osalejate suhtumises ja käitumises. Kursuse lõpul esitavad osalejad enda suhtlemisalaste kompetentside kasutamise kohta kirjaliku eneseanalüüsi.

Vajalikud õppematerjalid koostatakse spetsiaalselt koolitusele, toetamaks koolituse raames käsitletavaid teemasid. Iga koolitusel osaleja saab kaasa õppematerjali (jaotmaterjal, töölehed).

TLÜ tunnistus