FKC0351/2 - Meedia alused

Gümnaasiumiõpilased, kes on soovivad õppida tundma meediamaastikku nii tarbija kui tootja poolelt.

Kujundada baasteadmised meediast kui produktsioonisüsteemist, kujundada arusaam ristmeedia olemusest, tarbimisest, loomisest ja analüüsist ning omandada praktilised oskused iseseisva produktsiooni näol. Arendada üldist arusaamist infoühiskonnast (sh infokorratusest), omandada eri liiki tekstide ning fakti ja arvamuse eristamise oskus, arendada eri allikatest teabe hankimise ja loojutustamise oskusi.

Baasteadmised meediast praktiliste tegevuste kaudu. Sissejuhatus meediasse. Ülevaade meedia ajaloost, ristmeedia mõiste kujunemisest. Mida meedia all mõeldakse? Eri meediate tutvustus: eripärad, sisuline ja tehnoloogiline kujunemine. Meedia vs propaganda. Meeskonnatöö kaudu: kuidas toimub lugude rääkimine ja visuaalsed mõjustamisvõtted (nt reklaamid); teleformaadid ja nende võrdlused, tootmise telgitagused; uudised ja ülesehituse analüüs; filmimine; montaaž; analüüs ja tagasiside. Ristmeedia erinevad tehnoloogilised platvormid, nendega seotud tehnoloogiaid ja vahendid. Loo jutustamine meedias, ideede otsimine, arendamine, teostamine, illusioonide loomine, mäng tunnete ja assotsiatsioonidega. Traditsioonilise meedia ja uue meedia kombineerimisel saavutatava sünergia tekkimise võimaluste analüüs. Heli ja video kasutamine sotsiaalmeedias. Ristmeedia äri teenistuses. Mis on ajakirjandus? Milleks on vaja ajakirjandust? Ajakirjanduse põhižanrid. Fakt ja arvamus. Ajakirjanduse tööstandardid. Toimetuste tööplaanid. Meediamaja. Meediamajandus, meediaplatvormid. Ajakirjanduse žanrid: uudis, reportaaž, olemusloo teema välja töötamine. Infokorratus: desinformatsioon, väärinfo, kuriinfo. Emotsioonide kontroll meediatarbijana. Objektiivsus ja tasakaal. Erinevad rollid teles. Lavastuslike võtete kasutamine. Sotsiaalmeedia toimimine (algoritmid, andmete kogumine). Küberturvalisus, veebikonstaabli roll.

Teab meedia erialasid ja saab aru nende erinevusest; on saanud ülevaate meediast, visuaalsest loojutustusest, televisioonist ja selle võimalikust tulevikust, tehnikast ja tootmisest; on meeskonnatööna tootnud vähemalt ühe uudisloo. Oskab planeerida ristmeedia projekti; analüüsib ja mõistab ristmeediat, eristab seda teistest meediumitest; oskab ristmeedia sisu tarbida ja seda oma õppimisprotsessis kasutada. Eristab fakti arvamusest; tunneb infokorratuse põhimõisteid ja kirjeldab infokorratusega kaasnevaid põhilisi ohte; teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid; kirjeldab meediamajanduse üldisi mehhanisme; oskab sõnumit luua ja edastada.

Omandatud põhiharidus, sügavam huvi meediamaastiku vastu.

Erialane BA või MA.

Teoreetiliste baasteadmiste omandamine nii loengutes kui ka iseseivalt koduste töödena ja praktilistele ülesannete tegemine (nii grupitööd kui ka meedia produktsioon), visuaalse materjali analüüs, katsetused ristmeedia eri platvormidel, rühmatööna ajakirjanduslik projekt (podcast, paberleht, video), arvestuslikud tööd.

TLÜ tunnistus