AKJ7230.YK/4 - Vaidluste kohtuvälise lahendamise õiguslik regulatsioon ("Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus" koolituse moodul)

Avaliku sektori töötajad ja ettevõtjad, kes puutuvad kokku vaidluste tülide lahendamisega, kus ollakse seisus, et ei taheta veel kohtusse minna.

Saada ülevaade vaidluste kohtuvälise lahendamise liikidest kehtiva õiguse kontekstis ning vaidluse kohtuvälise lahendaja funktsioonidest ja rollist konflikti lahendamise protsessis. Õppida analüüsima lepitusseaduse tähenduses lepitamismenetluse ja muude tähtsamate õiguslikult reguleeritud vaidluste kohtuväliste lahendamise liikide põhimõtteid, eeldusi ja käike.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise liigid (vahekohus, lepitamine, vahendamine, läbirääkimised jne) ja meetodid kehtiva Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kontekstis.
Vaidluse kohtuvälise lahendaja funktsioonid ja rollid konflikti lahendamise protsessis, sealhulgas õiguslikke ja eetilisi nõuded ning vastutus. Lepitusseaduse tähenduses lepitamismenetluse, kriminaalmenetlusliku vahendusmenetluse ja muude tähtsamate õiguslikult reguleeritud vaidluste kohtuväliste lahendamise liikide põhimõtted, eeldused ja käik.

Analüüsib vaidluste kohtuvälise lahendamise eri liikide kasutamise lubatavust, sobivust ja perspektiivikust kehtiva õiguse kontekstis ning vaidluse kohtuvälise lahendaja funktsioone ja rolli konflikti lahendamise protsessis. Teab lepitusseaduse tähenduses lepitamismenetluse läbiviimise põhimõtteid, eeldusi ja käiku ning kasutab neid teadmisi. Teab muude vaidluste kohtuvälise lahendamise õiguslikku raamistikku ja tähtsamate õiguslikult reguleeritud vaidluste kohtuväliste lahendamise liikide põhimõtteid, eeldusi ja käiku.

Omab bakalaureusekraadi, inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel, oskus töötada teaduskirjandusega ning tunneb huvi lepituse õigusliku ja psühholoogilise käsitluse vastu.

Koolitusprogrammi eest vastutavad oma erialadel tunnustatud õppejõud.

Osaleja eeltööna tutvub õigusaktide ja asjakohase kirjandusega. Läbitavad loengud - tsiviilkohtumenetlusest, perekonnaseadusest, lepitusseadusest ning rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest. Loengu seminarides toimub kaasuste lahendamine ning kohtupraktika analüüsimine. Õigusaktid ja teemakohane kirjandus: Laste õiguste konventsioon. ÜRO poolt vastu võetud 20.11.1989, RT II 1996, 16, 56; Haagi 1980.a. lapseröövi konventsioon. RT II 2001, 6, 33; Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta; Euroopa Liidu leping. Euroopa Liidu toimimise leping. Juura 2010; Euroopa Sotsiaalharta I osa põhimõtted (Eesti suhtes jõustus 01.11.2000), RT II 2000, 15, 93; Nõukogu määrus (EL) nr 2019/1111, 25.06.2019, mis käsitleb kohtualluvust ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve ( uuesti sõnastatud): http://eur-lex.europa.eu;

TLÜ tunnistus