FKC0139 - Ennastjuhtiva õppija toetamine kunsti õpetamisel

Sihtgrupp

üldhariduskooli kunstiõpetajad, klassiõpetajad ja huvikooli kunstiõpetajad

Eesmärk

arendada oma pädevust kunstiõpetajana ennastjuhtiva õppija toetamisel; mõtestada oma professionaalset identiteeti õppija, uurija ja loojana; luua seoseid nüüdiaegse kunsti ja kunstiõpetuse, õpioskuste toetamise ja loovuse arendamise pädevustega; saada tuge õpetajakutse taotlemiseks vajaminevates pädevustes: õpisoskuste ja ennastjuhtiva õppija toetamine, refleksioon; reflekteerida enda ja kaaslaste praktikat ja koostöiselt õppida.

Sisu

Nüüdisaegsetest õpi- ja kunstikäsitlustest tulenevad pädevused kui tervik. Ennastjuhtiva õppija toetamine kunsti õpetades.
1. ÕPPIMINE KUNSTIÕPPES
I Õppimine ja nüüdisaegne õpikäsitlus teoorias, praktikas ja kunstiõppes.Suhete loomine. Õppimine ajus. Käeline õppimine. Õppijakeskne õppeprotsess. Õpioskuste, õpi- ja töömotivatsiooni toetamine. Koostöine õppimine ja koolikultuur. Süvaõppimist toetavate hoiakute, transformatiivsete kogemuste, juurdekasvuuskumuse ja ennastjuhtiva õppija toetamine. Tähelepanu pööramine sotsiaalsete-emotsionaalsetele vajadustele.
II Õppijate individuaalse, sotsiaalse arengu ja õpioskuste areng. Õppijate arengu analüüs. Õppimise eesmärgistamine ja hindamine. Keskkonna loomine. Analüüsioskuse areng, abstraktne mõtlemine. Kunstiline areng. Kunsti vaatepunktide teooria.
III Õppe diferentseerimine. Hariduslike erivajaduste märkamine ja toetamine kunstiõpetuses. Õppe kohandamine nii, et see arvestaks nii HEV õpilase kui ka grupi vajadusi. Praktilised väljakutsed kunstitunnis.
IV Terviklik kunstiõpe. Seoste loomine eri haridustasemetel õpitu vahel. Õppija arengu tee. Üldpädevused üldhariduses ja huvihariduses. Andekate toetamine.
2. ÕPETAMINE KUNSTIÕPPES
I Õpetaja professionaalne identiteet ja areng. Õpetaja kui eestvedaja, õppija, uurija, looja. Enesetõhusus ja muudatuste eestvedamine. Refleksiooni olulisus professionaalses arengus. Enesehoid ja huvi ja entusiasmi säilitamine töös.
II Nüüdisaegse kunstiõpetuse teemad. Visuaalkultuur ja visuaalne kirjaoskus. Visuaalne kommunikatsioon meid ümbritsevas keskkonnas, analüüs ja tõlgendamine, loomine. Disaini ja ruumiõpe. Ruumilise keskkonna analüüs (millistest parameetritest koosneb, kuidas selekteeritakse). Ruumi mõju ja ruumi taju. Avaliku ruumi mõiste ja funktsioon. Kunstiõpetuse seosed ümbritseva ehitatud keskkonnaga. Loov, etapiviisiline loomemeetod kui mudel kunstiõpetuses ja teistes ainetes. Nüüdiskunstis aktuaalsed suundumused. Nüüdiskunstis kasutatavad kontseptsioonid, mõtteviisid ja tegutsemispraktikad. Teoste analüüsimine ja loomine. Kohtumine kunstnikega ja nende loominguliste meetoditega tutvumine. Loodus- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine kunsti kaudu. Looduse representeerimise viisid kunstis. Kunstipõhine keskkonnaharidus. Kunsti tegemine ja õppimine kui viis loodust kogeda, uurida ja kajastada. Digipädevus kunsti õppimises. Digisõltuvus. Digitaalne eetika, digikiusamine. Kunstiõppes kasutatavad programmid, rakendused, õppematerjalide keskkonnad.
III Loovus kunstiõpetuses. Loovuse mudelid, loov õpetamine, õpetaja ja õpilase loov enesetõhusus. Praktilised ülesanded probleemilahenduseks, divergentse mõtlemise toetamiseks ja loovustõkete ületamiseks. Käitumisprobleemide ja loovuse seosed.
3. ÕPETAJALT ÕPETAJALE
Õpetajad on tutvustanud teistele oma häid praktikaid või algatanud arutelu mõnel õpetajatöös olulisel teemal. Kunstiõppe visioonid ennastjuhtiva õppija toetamisel.

Eeldused

Osaleja peaks töötama kunstiõpetajana, et saaks õpitut õpilastega läbi viia ning oma praktikat teistele osalejatele tutvustada. Kursusele kandideerimiseks motivatsioonikiri, milles kirjeldatakse oma õpetamiskogemust ning ootusi koolitusele.

Õpiväljundid

rakendab oma töös nüüdisaegsest õpikäsitlusest lähtuvaid õpetamisstrateegiaid, suhtlusviisi, keskkondi, õppemeetodeid ja õppesisu; analüüsib enda professionaalset identiteeti õpetajana; loob õppesisu, mis toetab õpilaste individuaalset ja sotsiaalset arengut ja õpioskusi, mille keskmes on vastavas vanuses laste või noorte kunstilise ja esteetilise arengu analüüs ja toetamine; kohandab õpet, arvestades nii haridusliku erivajadusega õppija kui ka grupi õppimist; väärtustab loovalt õpetamist ja loovust toetavad keskkonda, kavandab ja annab edasi loovust ja ettevõtlikust toetavat õppesisu; rakendab loova mõtlemise ja disaini printsiipe kui meetodit oma õppetegevuses ja analüüsib seda; loob kunstiteose mõnd nüüdiskunstis kasutatavat võtet kasutades; loob koostöös teiste osalejatega õppesisu ja -meetodeid, mis toetavad visuaalse info kogumist, tõhusat kasutamist, analüüsi, tõlgendamist ja loomist; analüüsib viise, kuidas kunsti tegemine ja õppimine saab mõjutada looduse ja keskkonna kogemist ja suhtumist sellesse; on kujundanud seisukoha digipädevuse aspektide toetamiseks kunstitunnis ja loonud digitaalse õppevahendi mõnda vabavaralist kujundusprogrammi kasutades.

Õpikeskkond

Mitmed õpikeskkonnad: seminari- ja loenguklass, e-õpe keskkond, õuesõpe, muuseumiõpe, kunstnike stuudiod, kõrgkoolid, huvikoolid.

Koolitaja kompetentsus

MA või kõrgem tase, oma valdkonna ekspert ja pädev koolitaja. Kaasatakse eri valdkondade eksperte.

Maht

156 akadeemilist tundi

Korraldaja

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Katrin Sigijane, 6199908, katrin.sigijane@tlu.ee

Koolitaja