HRC0241/1 - Õppejuhtide arenguprogramm - õppimist eestvedav juhtimine

Üldhariduskooli või kutseõppeasutuse õppejuhid, õppealajuhatajad, õppedirektorid või sarnast ametinimetust kandvad haridusasutuse töötajad

arendada oma juhtimiskompetentsust õppejuhtina ning kujundada hoiak, mis arvestab nüüdisaegset õpikäsitust ja 21. sajandi väljakutseid haridusele.
saada tuge juhtimiskompetentside, sh õppimise ja õpetamise protsesside sisulise eestvedamisvõimekuse arengule ning arendada refleksiooni teadliku kasutamise oskust ja suutlikkust teadlikult rakendada selleks eri strateegiaid; näha laiemat pilti hariduse suundumisest ning osata end positsioneerida kui õppe sisulist eestvedajat ja võimaluste loojat.

I Õppimise ja õpetamise juhtimine õppijakeskses koolis. Õppija areng ja arengukeskkonna loomine. Õppimise toetamine ja juhtimine.
Sissejuhatus õppejuhtide arenguprogrammi. Õppijakeskne õppeprotsess. 21. sajandi pädevuste kujunemise toetamine; muutuv/nüüdisaegne õpikäsitus, selle alusideed ning nende rakendusvõimalused koos asjakohaste õppemeetoditega. Arendav juhtimine. Coaching ja mentorlus juhi töös. Coachiva juhtimise tööriistad ja nende rakendamine. Individuaalselt läbiviidava muudatusprojekti põhimõtete tutvustamine.
Õppija arengukeskkonna loomine. Õppija arengu analüüsimine ja hindamine. Üldpädevuste arendamine ja hindamine. Kujundav hindamine. Õppe kavandamise ja hindamise tänapäevased seisukohad (eesmärgistamine erinevatele riiklikele ja koolipõhistele alusdokumentidele tuginedes), õppijat kaasavate õppemeetodite valik ja rakendamine, õpitulemuste kontrollimine ja tagasisidestamine koolis. Õppijat toetava õpikeskkonna kujundamise ja õppija motiveerimise põhialused. Õpetaja juhendamisstiilid ja nende mõju õppimist toetavale keskkonnale. Õppeprotsessi juhi roll õppimist toetava keskkonna loomisel.

II Kooli arengueesmärkide seadmine ja sisehindamine.
Visiooni loomine. Õppijast lähtuvate (õppe ja arengu) eesmärkide kavandamine. Tegevus- ja tulemusnäitajate seadmine. Tõenduspõhine kooliarendus.

III Õpetajate koostöö ja professionaalseks arenguks keskkonna loomine.
Õppiv organisatsioon, eestvedamine ja õpetajate võimestamine. Tulevikukool. Väärtuspõhine juhtimine. Töömotivatsiooni toetamine ja õpetajate koostöö õppijate hindamisel ja õpikeskkonna arendamisel. Õpetajate kaasamine eesmärkide seadmisesse ja elluviimisesse, jagatud juhtimine. Meeskonna juhtimine. Tunnivaatlustes osalemine ja reflekteerimine.

IV Kooli õppekava arendamine. Muutuste kavandamine ja juhtimine.
Õppekava arendamine nullist. Erinevad tehnikad kooli õppekava arendamisel. Õppekava muudatusvajaduste määratlemine. Õppekava rakendamine: ainete lõiming, sh lõimitud aine- ja keeleõppe. Mitmekeelne klassiruum. Keelekümblus. Muutuste juhtimise põhiprintsiibid. Koostöö sihtrühmadega muutuse rakendamisel. Individuaalse muudatusprojekti reflektsioon.

V Õppevisiit Hollandisse.
Millised on juhi rollid ja põhimõtted kooli ja meeskonna eestvedamisel? Kuidas monitoorivad õpetajad ja juhid õppijate arengut ja õppimist ning arendavad sellest lähtuvalt õpetamist? Millised võimalused on loodud õpetajate koostööks ja ainete lõimimiseks? Amsterdami koolide eripära ja tugevus on eelkõige kõrge juhtimiskvaliteet. Väga palju on alternatiivpedagoogikat ja esineb ka puhtal kujul digikoole (puuduvad õpikud, vihikud jms).

VI Refleksioon ning kogemuse jagamine pärast rahvusvahelist õppevisiiti. Juhtimine ja õpetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas.
Juhtimist toetavad digivõimalused (organisatsioonisisene ja –väline koostöö, tagasiside kogumine erisihtrühmadelt). Digipedagoogika olemus ja õpetajate võimestamine digitehnoloogia rakendamisel õppeprotsessis. Innovaatilised haridusvõrgustikud. Õppeprotsessi diferenseerimise põhimõtted ja võimalused. Õppija erivajaduste märkamine ja õpilaste individuaalsetest eripäradest tuleneva õpikeskkonna loomine.

VII Õppejuht õppimise eestvedajana.
Õppejuhi igapäevatöö, koostöö kooli juhtkonnas. Töö õpetajate võimestamisel, õpetajate tunnustamine. Õpetaja liidriomaduste arendamine. Parimad praktikad juhtimise toetamisel. Õpiringid ja professionaalsed õpikogukonnad, nende võimalused nüüdisaegse muutunud õpikäsituse võimestamisel, õpetajate professionaalse arengu toetamisel ja õppiva organisatsiooni kujunemisel.

VIII Projektide/lõputööde esitlused, tagasiside ja refleksioon. Individuaalsete muudatusprojektide esitlused.

teadvustab ootusi 21. sajandi õppejuhile, analüüsib sellest lähtuvalt isiklikke kompetentse, seab realistlikud arengueesmärgid ning koostab nende saavutamiseks tegevuskava;
on teadlik erinevatest juhtimisstiilidest ja -strateegiatest ning oskab neid praktikas vastavalt vajadusele rakendada;
teadvustab enda ressursse ja võimalusi muutuste juhina ning kasutab neid oma organisatsiooni arengu toetamisel;
tunneb tõenduspõhise juhtimise- ja arendustegevuse põhimõtteid, oskab neid rakendada ning ka teisi kooli meeskonnaliikmeid ja õpetajaid nõustada;
teab arengu toetamise psühholoogilisi ja neuroloogilisi aluspõhimõtteid ning suudab teadmised üle kanda igapäevasesse koolipraktikasse;
väärtustab ja mõistab arengut toetava keskkonna tunnuseid ja selle loomise tingimusi, oskab selleks leida ressursse;
kaardistab õpetajate arenguvajadused; loob oma organisatsioonis õpetajate professionaalse arengu toetamise süsteemi/ täiustab ning arendab juba olemasolevat süsteemi;
näeb laiemat pilti hariduse suundumustest ning oskab end positsioneerida õppe sisulise eestvedaja ja võimaluste loojana;
on teadlik nüüdisaegsetest õppe kavandamise ning õppekava arendamise võimalustest ja tehnikatest, arvestades haridusmaastikul toimuvaid muudatusi ning rakendab neid praktikas;
- omab ülevaadet digitehnoloogiate võimalustest oma töö tõhusamaks muutmisel ning õppetegevuse sisuliseks toetamiseks, on valmis neid võimalusi kasutama;
- on õppevisiitidel vaadelnud, analüüsinud ja mõtestanud erinevaid õppimise ja arengu toetamise mudeleid, strateegiaid ning võimalusi.

Töötamine sihtgrupi kirjelduses olevate tunnustega töökohal.

Tallinna Ülikooli tänapäevased koolitusruumid, õppevisiitide korral üldhariduskoolide ruumid.

Vähemalt magistrikraad, koolitusteema tipptasemel tundmine. Programmi on kaasatud nii Tallinna Ülikooli koolitajad kui ka mainekad eksperdid ja praktikud väljaspoolt ülikooli.

Programmi raames toimub 8 moodulit, millest 3 moodulit toimub kahepäevastena ja 4 moodulit ühepäevastena. Ühepäevaste moodulite raames toimub 2 Eesti-sisest õppevisiiti, mille käigus seotakse õppekavas käsitletav teooria kooli praktikaga.

Õppevisiitide eesmärk on kinnistada tänapäevase õppejuhi rollitunnetust ning tutvustada innovaatilisi suundi ja võimalusi õppimise/arengu toetamiseks oma organisatsioonis, võrdluses kogetud parimate praktikatega. Õppevisiitide kaudu kogevad õppejuhid erinevaid õppimise ja arengu toetamise mudeleid, strateegiaid ja võimalusi. Refleksiooni abil omandavad õppejuhid seejuures teadlikkuse nii enda isiklikest ressurssidest kui materiaalsetest võimalustest oma organisatsiooni arengu toetamisel.
Välisriigi õppevisiit toimub kolme-päevase moodulina.

Programm sisaldab iseseisvat tööd 10 akadeemilist tundi, mille hulgas toimub töövarjutamine õppegrupi osalejate vahel. Lisaks viib iga osaleja individuaalselt läbi muudatusprojekti seoses oma igapäevase tööga, mille raames tehakse iga mooduli lõpus iseseisev töö muutuse rakendamise toetuseks. Individuaalset muudatusprojekti käsitletakse lõputööna, mis on programmi lõpetamise tingimuseks.

Õppe sisu ja meetodite kirjeldus:
- iga mooduli eest vastutab juhtivkoolitaja ja vähemalt üks ülikooli valdkonna õppejõud; õppetöö läbiviimisesse on läbivalt kaasatud praktikud;
- programmi vältel viib iga osaleja individuaalselt läbi muudatusprojekti oma organisatsioonis. Iga mooduliga kaasneb üks iseseisev töö, mis toetab muudatusprojekti rakendamist koolis. Muudatusprojekti tulemusi esitletakse ja protsessi analüüsitakse viimases, VIII moodulis.
- programm sisaldab ühe õppejuhi töövarjuks olemist ühe päeva jooksul. Töövarjutamise aluseks on ühiselt koostatud vaatlusraamistik, tulemusi reflekteeritakse ja tagasisidestatakse VIII moodulis.

TLÜ tunnistus