HRC0484/1 - Meeskonnatöö ja eesti keele õppe toetamine lasteaias

koolieelse lasteasutuse õpetajad ja õpetajaabid

arendada oma suhtlemis- ja meeskonnatööoskusi õppe- ja kasvatustegevuse kontekstis ja eesti keelest erineva koduse keelega laste eesti keele õppe toetamisel

1. Meeskonnatöö varajases keeleõppes. Lapsest lähtuva õppe-kasvatustegevuse põhimõtted, lapse arengu hindamine ja toetamine koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjal. Parimad rahvusvahelised praktikad laste varajase keeleõppe ja võrdsete võimaluste toetamisel. Keeleõppe tähtsus varajases eas lapse kognitiivse arengu toetamisel. Mitmekeelsus ja identiteet, mitme keele omandamine varases eas. Mitmekeelsus rühmas ja lapse emakeele arengu toetamine. Lasteaed kui õppiv organisatsioon. Avatus uuendustele ja muudatuste juhtimine. Lasteaia arengusuunad ja väärtused. Rühmakoosseisu üks õpetaja ja kaks abiõpetajat ning erinevate keelekandjate rakendamise vajalikkus, eelised ja eesmärgid võrdlevalt teiste rühmakoosseisude mudelitega. Õpetaja roll meeskonnatöö juhtimisel ja abiõpetajate juhendamisel (kutsestandard, koolieelse lasteasutuse õpetaja kompetentsimudel ja 360 kraadi tagasiside metoodika). Abiõpetaja roll lasteaia rühmas ja kompetentsid lähtudes lapsehoidja kutsestandardist, tase 4.
2. Lapse areng ja lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus.
Lapse arengu astmed. Lapse üldpädevuste ja arengu toetamine õppe-kasvatustegevuse valdkondades. Lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine, teadlik õpetamisviiside valik. Koduse ja lasteaia keskkonna mõju lapse arengule. Lastevanemate kaasamine ja toetamine. Lapse mäng ja arengut toetavad õppe- ja kasvatustegevused, nende lõimimine. Eri kultuuritaustaga laste suhtlemise ja koostöö toetamine õppe-kasvatustegevuses. Laste initsiatiivi toetamine ja laste kaasamine õppe-kasvatustegevuse kavandamisel ja analüüsimisel. Eesti keele omandamist ja varajast keeleõpet toetava õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine meeskonnatööna. Aktiivõppe meetodite rakendamine lasteaias (projektõpe, avastusõpe, seikluskasvatus, õuesõpe jm). Õppe-kasvatustegevuse dokumenteerimine ja nähtavaks tegemine.
3. Eesti keele omandamine
Eesti keele kui teise keele omandamise eripärased jooned. Keele omandamine mängu abil ja lapsest lähtuva õppimise ja kasvatuse kaudu. Keeleõppe meetodid ja võtted; keeletasemed ja lähima arengu tsoon keeleõppes; lapse keelelise arengu hindamisvahendid; õppevara kasutamine ja kohandamine vastavalt lapse keeleoskustasemele; õpetaja ja abiõpetaja töövahend sõnaveebis; keeleõppe mängud; digivahendid keeleõppe mitmekesistajana; toevajaduse märkamine lapse kõne arengus; õppe diferentseerimine keeleõppes. Lapsele eesti keele kui teise keele tugiõppe võimaldamine.
4. Laste varajane ja eesti keele kui teise keele õpe meeskonnatöös ja rühmameeskonna reflektsioon. Vaatluspraktika.
Õpetaja eestvedamine ja koostöö abiõpetajatega. Varajase keeleõppe ja eesti keele omandamise toetamise võimalused ja võtted lasteaia rühmas. Lasteaia juhtkonna strateegiad töötajate professionaalsuse ja meeskonnatöö toetamisel. Vaatluspraktika tagasiside arutelud.

teab ja mõtestab oma rolli lasteaia meeskonnas ja aitab kaasa koostöö kujunemisele ja kõigi laste eesti keele oskuse toetamisele rühmas; reflekteerib ja eesmärgistab õppe- ja kasvatustegevust individuaalsel ja meeskondlikul tasemel, lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja Euroopa alushariduse keeleõppe portfooliost; hindab ja toetab laste arengut lapsest ja tema kultuurilisest eripärast lähtudes; toetab kõigi laste eesti keele oskust, et eesti keelest erineva koduse keelega lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel; kasutab sobivaid suhtlemisviise laste, kolleegide ja lastevanematega; loob eesti keele omandamist ja varajast keeleõpet toetava mitmekülgse õpi- ja kasvukeskkonna; disainib lasteaiapäeva paindlikult päevakavas muudatusi tehes.

Töötab õpetajana või abiõpetajana koolieelses lasteasutuses

Kontaktpe on eelkõige lähiõppena, aga vajadusel kaugõppena. Lähiõppes on tagatud tänapäevased, õppeprotsessi toetavad ruumid: olemas on vajalik tehnika, võimalus ruumi vastavalt vajadusele kujundada, rühmatööde tegemiseks piisavalt eraldumise võimalused jne. Kasutatakse ka virtuaalkeskkondi ja google drive i ühistöö keskkonnana. Kaugõpe on vastavas veebikeskkonnas.

Magistrikraad, täiskasvanute koolitamise kogemus vähemalt 5 aastat, valdkonnas tegutsemise kogemus vähemalt 5 aastat.

Meetodid: kogu kursus tugineb kogemusõppe printsiipidele, mis kaasab õppijaid aktiivselt. Õppemeetodid on loenguid, rollimängud, simulatsiooniharjutused, videote vaatamine ja analüüsimine, rühmatööd, ajurünnakud, dokumendianalüüs, individuaalsed ülesanded ja refleksioon. Näidissituatsioonide kõrval on osalejail võimalus läbi mängida oma töös ettetulevaid olukordi. Sessioonide vahelisel ajal kasutatakse õpitud oskusi praktikas, reflekteeritakse saadud kogemusi ja täidetakse iseseisvaid ülesandeid

TLÜ tunnistus