HRC0129/2 - Süsteemne mõtlemine ja praktilised suhtlemisoskused

Lasteaiaõpetajad, klassiõpetajad ja neid toetav personal (abiõpetajad, assistendid vms).

mudeldada efektiivse suhtlemise meetodeid, mille kaudu kujundada igapäevase suhtlemise abil laste sotsiaalseid oskusi; saavutada positiivse kasvatuse põhimõtete rakendamine igapäevases õppe- kasvatustöös; arendada süsteemse mõtlemise oskust ja arendada meeskonnatöö oskusi.

1. moodul
Süsteemse mõtlemise olulisus lapse minapildi ja sotsiaalsete oskuste kujundamisel:
Süsteemse mõtlemise ja kommunikatsiooniprotsesside loogilised seaduspärasused R. Diltsi järgi. Väärtused ja hoiakud kui suhtlemise alused. Positiivse kasvatuse põhimõtted J. Durranti järgi. Enesereflektsioon kui kutsepädevus. Enesereflektsioon Korthageni järgi.
Identiteedi- ja rollikäsitlus. Rollikaart ja rollimaatriks. Kasulikud ja piiravad uskumused. Uskumuste seos käitumisega.
Iseseisev töö: Õpitud oskuste rakendamine praktikas, kogemuste analüüs ja kirjalik refleksioon. Teemakohase kirjanduse lugemine.
2. moodul
Igapäevased suhtlemisoskused – aktiivne kuulamine ja selge eneseväljendus:
Lasteaed ja kool kui arengukeskkond ning õpetaja kui suhtlemismudel. Teadlik käitumine – positiivse kasvatuse põhimõtete rakendamine efektiivse suhtlemise metoodikaid rakendades. Efektiivse ja ebaefektiivse suhtlemise tunnused. Hinnanguliste väljenduste mõju lapse minapildile ja enesehinnangule. Lapse positiivse minapildi ja eneseusu toetamine. Käitumise mõiste. Käitumisaken. Eesmärgipärane suhtlemisoskuse valik. Suhtlemistõkke teadvustamine, mõju lapse enesehinnangule, käitumisele. Suhtlemistõketest hoidumine. Aktiivse kuulamise põhioskused: ümbersõnastamine ja peegeldamine. Aktiivse kuulamise olulisus lapse positiivse minapildi ülesehitamisel, eneseusalduse toetamisel ning sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Selge eneseväljendus: positiivne tagasiside lapsele minasõnumite abil. Minasõnumid, mille kaudu laps õpib teistega arvestama - teatav, ennetav ja äraütlev minasõnum.
Iseseisev töö: Õpitud oskuste rakendamine praktikas, kogemuste analüüs ja kirjalik reflektsioon. Omavaheline kogemuste jagamine ning tagasiside. Teemakohase kirjanduse lugemine.
3. moodul
Suhtlemine probleemolukordades:
Lapse vastutustunnet arendav kehtestamine lapse vastuvõetamatu käitumise puhul. Eesmärgipärane käitumine vastupanu ja trotsliku käitumise korral. Erinevad konfliktilahendusmudelid. Nende mõju laste enesehinnangule, käitumisele ning sotsiaalsete oskuste kujunemisele. Koostööoskuste arendamine võidan-võidan probleemilahendusmudeli abil. Laste omavahelised suhted. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine lastevaheliste probleemide vahendamise läbi. Erinevad võimalused väärtusprobleemide käsitlemisel.
Iseseisev töö: Õpitud oskuste rakendamine praktikas, kogemuste analüüs ja kirjalik reflektsioon. Omavaheline kogemuste jagamine ning tagasiside. Teemakohase kirjanduse lugemine.
4. moodul
Suhtlemisoskuste kinnistamine, täiendavad oskused laste käitumise mõistmiseks ja õpetaja eneseregulatsiooni oskused:
Tagasiside õpitud oskuste rakendamisest. Probleemi jäämägi – kuidas mõista probleemset käitumist. Lapse probleemne käitumine kui sõnum lapse vajadustest. Laste ülekompenseeriva käitumise teadvustamine (R. Dreikurs, F. Walton). Õpitud oskuste kasutamine täiskasvanutevahelisel suhtlemisel. Meelesüsteemide ja eristusstiilide arvestamine suhtlemisel ning mõjutamisel. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Kriitikaga toimetulek. Tajupositsioonide teadlik vahetamine. Eneseregulatsiooni vajadus ja tehnikad. Osalejate kogemuste jagamine ning esinenud probleemide käsitlemine erinevate supervisiooni meetoditega.

oskab süsteemselt mõelda ning oma tegevust reflekteerida;
mõistab suhtlemisprotsesside seaduspärasusi ning oskab rakendada positiivse kasvatuse põhimõtteid lapse arengu toetamisel ja soodsa õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel;
oskab aktiivselt kuulata ja peegeldada ning lastevahelisi probleeme vahendada;
oskab käsitleda väärtusvastuolusid ning vahendada grupis esilekerkivaid probleeme;
oskab konflikte lahendada erinevate osapoolte vajadusi arvestades.

Õpetajana töötamine

Tagatud on tänapäevased, õppeprotsessi toetavad ruumid: olemas on vajalik esitlustehnika, võimalus ruumi vastavalt vajadusele kujundada, rühmatööks piisavalt eraldumise võimalused jne.

Magistrikraad, täiskasvanute koolitamise kogemus vähemalt 5 aastat, valdkonnas tegutsemise kogemus vähemalt 5 aastat.

Kursus on üles ehitatud õppimise ja arengu süsteemseid seaduspärasusi arvestavalt. Esimeses moodulis käsitletavad suhtlemise seaduspärasused ning positiivse kasvatuse põhimõtted loovad motivatsiooni ning raamistuse suhtlemisoskuste eesmärgipäraseks omandamiseks ja kasutamiseks ning kujundavad jagatud arusaama alushariduse eesmärkidest ja kaasaegsest kasvatuseesmärkidest.
Kogu kursus toimub kogemusõppe printsiipidele tuginedes osalejaid kaasavalt, integreerides lühiloenguid, rollimänge, simulatsiooniharjutusi, õppevideoid, demosid, sessioonidevahelist harjutamist, kogemuste jagamist, rühmatöid, ajurünnakuid, individuaalseid ülesandeid ning reflektsiooni. Näidissituatsioonide kõrval on osalejail võimalus läbi mängida nende enda töös ettetulevaid olukordi.
Sessioonide vahelisel ajal kasutatakse õpitud oskusi praktikas ning reflekteeritakse saadud kogemusi, pidades õpipäevikut ning loetakse teemakohast kirjandust.
Viimasel sessioonil käsitletakse õpitud oskuste praktikas rakendamist ning tegeletakse osalejatel tekkinud küsimuste, raskuste ning konkreetset lahendust vajavate situatsioonidega, kasutades erinevaid supervisioonitehnikaid, mida osalejad saavad edaspidi rakendada ka omavahelisel kovisioonil.
Kursuse lõpul esitavad osalejad kirjaliku eneseanalüüsi enda suhtlemispädevuste kohta ning jagavad õpitud oskuste kasutamisel saadud kogemusi oma kolleegidega. Koolituse protsess on üles ehitatud selliselt, et see toetab läbivalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja selle õppetöös kasutamise oskuse tõusu; õpetajate eneseanalüüsioskuse ja uurimispädevuse kasvu ning läbi praktiliste tööde ning mudeldamise õpilaste üldpädevuste kujundamise kasvu.

TLÜ tunnistus