HTC0052/1 - Ajarännak kui õppemeetod ajaloo teemade lõimimiseks

Üliõpilased, kõigi ainete õpetajad, klassiõpetajad, muuseumipedagoogid, kes on huvitatud ajaloo teemade lõimimist oma õppetöös

osata kavandada ajarännakut kui õppemeetodit, luues võimalusi õppekavas õppeainete lõimimiseks ajaloo teemadega.

1. Ajarännaku meetodi tutvustus (teooria ja praktilised ülesanded). 2. Näidisajarännaku tutvustamine – Niguliste kool 1517 (hea näide ajarännakust). 3. 1991. aasta Eestis: poliitiline olustik, kultuur, haridus, olme, mood. TLÜ õppejõud. 4. Stsenaariumi kirjutamine Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise perioodiks ehk ajarännakuks aastasse 1991. 5. Stsenaariumi läbimäng Tallinna teletornis. 6. Tagasiside ajarännakule ja koolitusele, refleksioon.

teab, mis on ajarännak ja eristab ajarännaku etappe; omab algteadmisi ajarännaku stsenaariumi koostamisest, kohandades valmis stsenaariumi konkreetsetele oludele; kasutab ajarännakut õppekava õppeainete lõimimiseks ja osalejate empaatiavõime arendamiseks.

Kõigile jõukohane. Ajaperioodi tundmine ei ole eeldus, aga tuleb kasuks.

Auditoorium, muuseumid (Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum, Tallinna teletorn), raamatukogud, arhiivid, taaskasutuskauplused jne.

Ajalooalane kõrgharidus;
TLÜ poolt tunnustatavad 1991. aasta spetsialistid

1. loeng (meetodi tutvustus - Pille Rohtla; ajastu ülevaade - TLÜ õppejõud. 2. rühmatöö (praktilised ülesanded meetodi tutvustuse juures; stsenaariumi kirjutamine; tagasisidestav analüüs); 3. iseseisev töö: töö allikatega (endale identiteedi loomine), sh ajastukohase riietuse otsimine; 4. praktiline osalus.

TLÜ tunnistus