YKC0127/1 - Huvikaitse ja poliitkonkurents

vabaühenduste, sh erakondade eestvedajad ja spetsialistid, avaliku/kolmanda sektori orientatsiooniga suhtekorraldusspetsialistid, valitsussuhete nõustajad, erasektori poliitikaettevõtjad, valdkonnapoliitika spetsialistid, ajakirjanikud, ja kõik teised, kellel on soov mõista, kuidas saab ideest reaalselt teostuv poliitikaettepanek.

omandada huvikaitse ja poliitkonkurentsi mikrokraad, süvendatud sissevaade sellesse, kuidas toimivad esindusdemokraatia võtmeinstitutsioonid mediatiseerunud ühiskonnas, millised on peamised kanalid, kuidas tavakodanikud ja huvirühmad saavad nende otsuseid mõjutada; omandada kõige värskem teaduspõhine teadmine erakondade toimimise ja arenguväljavaadete kohta, poliitilise kommunikatsiooni strateegiate ja nende mõjude kohta, erinevate liidri- ja veenmisstrateegiate kohta, mida poliitika(muutus)te eestvedamisel rakendada.

I Erakonnad ja poliitkonkurents.
Esindusdemokraatia olemus ja erakondade koht tänapäevases esindusdemokraatia mudelis. Osalusdemokraatia suhe esindusdemokraatiaga. Tänapäevaste erakondade seesmine toimimine. Kodanike ja huvirühmade ligipääsukanalid mõjutamaks erakondi. Erakonnakonkurentsi loogika ja erakonnasüsteemid tänastes demokraatiates. Valimiskäitumise põhijooned – kes toetab keda ja miks. Sotsiaalsed lõhed, erakonnakonkurents ja kodanikeühiskond – kuidas lõhed võimestavavad teatud ühiskondlikke huvisid ja pärsivad teisi. Praktilised võimustrateegiad kasvatamaks oma mõju ja võimu poliitkonkurentsi tingimustes. Esindus- ja erakonnademokraatia kriis – tänapäevase demokraatia väljakutsed globaliseeruvas ja mitmekesistuvas ühiskonnas.
II Poliitiline kommunikatsioon.
Poliitiline kommunikatsioon mediatiseerumise ajastul. Poliitilise kommunikatsiooni põhitoimijad ja võtete arsenal. Ajakirjanduslik objektiivsus tõejärguse ajastul. Avalikkussfääri fragmenteerumine ja poliitiline polariseerumine. Poliitilise kommunikatsiooni mõju. Kampaaniakommunikatsioon ja teisenevad valimiskampaaniad. Poliitiline turundus. Valitsuskommunikatsioon. Kriisid, skandaalid ja poliitiline kriisikommunikatsioon. Strateegiline kommunikatsioon ja infooperatsioonid.
III Poliitika eestvedamine ja põhjendamine
Poliitilise ja avaliku eestvedamise mõiste ja põhijooned. Poliitilise eestvedamise suhestumine valitsemisliku ja kodanikueestvedamisega. Juhtimise stiilid, kontekstid, valikud ja tasakaalud. Loogiline argumenteerimine, retoorika, praktiline veenmine. Poliitika põhjendamine ja hindamine: põhijooned, valitud raamistikud ja vahendid.

tunneb tänapäevase esindusdemokraatia ja poliitilise kommunikatsiooni toimimise baasaluseid ja võtmeinsitutsioonide toimimisloogikat; tunneb ära levinud võimu- ja poliitilise kommunikatsiooni strateegiad ja mõistab poliitkonkurentsi põhiolemust; hindab iseseisvalt probleeme ja näeb pingekohti tänases esindusdemokraatia mudelis ja mediatiseerunud demokraatia mudelis, analüüsib neid kriitiliselt; tunneb poliitilise ja avaliku eestvedamise põhitüüpe ja –strateegiaid, analüüsib nende toimimist; teab ja kasutab valitud loogilise argumenteerimise, retoorilise veenmise, poliitika põhjendamise ja hindamise raamistikke ja vahendeid.

Mikrokraadi raames kogutud ainepunktid on üle kantavad politoloogia magistriõppekava aineteks.

vähemalt bakalaureuse kraadi või rakenduskõrgharidust; paindlik ajakasutuses, mis võimaldab osaleda kontaktõppes; eesti keele oskus vähemalt B2 tasemel, passiivne inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel, võrguühendusega arvuti kasutamisvõimalus (seminaritekstidele ligipääsemiseks, kodutööde tegemiseks ja nende üleslaadimiseks).

Tagatud on tänapäevased ja õppimist toetavad õpperuumid. Ruum on loodud koostöötegevusteks. Õppepäevade vahelisel perioodil on osalejate jaoks kasutada veebipõhine õpikeskkond. Kontaktõpe toimub Tallinna Ülikoolis

Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent. Tema õppe- ja teadustöö fookuses on erakonnad ja demokraatia.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Tema õppe- ja teadustöö fookuses on demokraatia teisenemine.
Leif Kalev on Tallinna Ülikooli poliitikateaduste professor. Tema õppe- ja teadustöö fookuses on kodakondsus, riiklus ning poliitika ja poliitikakujundamise suhestumine.

Mikrokraadiprogrammi õpe kestab 2 semestrit, 10 kuud. Kontaktõpe toimub reedel ja/või laupäeval (keskmiselt 2-4 korda kuus) ülikooli auditooriumis arutlevate loeng-seminaride ning praktiliste töötubade vormis. Õppepäevade vahelisel perioodil on osalejatel kasutada veebipõhine õpikeskkond. Tuleb panustada iga teema raames antud iseseisvasse töösse. Läbimise eelduseks on kontaktõppes osalemine (või asendusülesannete sooritamine), seminarikirjanduse lugemine ning iseseisvate tööde nõuetekohane sooritamine ja õigeaegne esitamine.
Praktilised tööd hõlmavad:
erakonna/erakondade toimemustrite analüüsimist,
ühiskondlike hoiakute ja osalusmustrite analüüsimist rahvusvaheliste võrdlevate sotsiaaluuringute põhjal
valitud poliitilise kommunikatsiooni strateegia või situatsiooni teaduspõhist analüüsi;
teaduspõhist lühiettekannet valitud kampaanianõksude toimivuse kohta;
valitud poliitika eestvedamisvõimaluste analüüsi valitud liidristrateegia(te) põhjal;
valitud poliitika argumentatsiooni kava

TLÜ tunnistus