YKC0124/1 - Rände- ja lõimumispoliitika

Rände- või lõimumisvaldkonna poliitikat kujundavad või elluviivad ametnikud, vabakonna esindajad ja spetsialistid, välistööjõu mahukate ettevõtete personalispetsialistid jt töötajate lõimumisstrateegia eest vastutavad töötajad. Samuti külgnevate poliitikavaldkondadega (nt haridus-, sotsiaal-, julgeoleku-, korrakaitse-, välispoliitika) tegelevad inimesed ja/või inimesed, kes on perspektiivis huvitatud politoloogia magistriõppesse astumisest.

omandada rände- ja lõimumispoliitika mikrokraad, kujundada teaduspõhine ülevaade rände- ja lõimumisprotsesside loogikast, nende juhtimise võimalustest ja piirangutest riiklike, kohaliku või ettevõtte tasandi poliitikameetmetega, ning rände- ja lõimumisprotsesside laiemast ühiskondlikust mõjust.

Rände- ja lõimumispoliitika (6 EAP)
Ränne, lõimumine ja ühiskond. Ränne ja rändeteooriad. Lõimumine ja lõimumisteooriad. Rände ja lõimumise valitsetus Seaduslik ränne ja ränderegulatsioon. Rahvusvaheline kaitse. Ebaseaduslik ränne. Hargmaisus- ja diasporaapoliitikad.

Rahvussuhted ja etniline konflikt (4 EAP)
Rahvussuhete teravnemine globaliseerumise kontekstis. Rassism ja ksenofoobia. Etniline ja rahvuslik identiteet. Post-kolonialism. Multikultuurilisus. Kollektiivne mälu. Etniline konflikt. Patriotism ja grupiõigused. Rahvusluse tulevikuperspektiiv.

orienteerub rändeprotsesside mitmekesisuses, selgitab rände põhjuseid ja ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid; tunneb lõimumiskäsitlusi, nende lõimituskriteeriume ja ühiskondlik-majanduslikke mõjusid; tunneb rände- ja lõimumispoliitika kujundamise eripärasid ja orienteerub rände- ja lõimumispoliitika erinevates meetmetes; mõistab rände- ja lõimumispoliitika valitud tahke süvitsi, analüüsib nende potentsiaalseid ja/või reaalseid mõjusid; teab rahvussuhetest ja etnilise konflikti problemaatikast globaliseeruva maailma kontekstis nii siseriiklikul kui ka riikidevaheliste suhete tasandil; analüüsib põhjuseid, mis mõjutavad rahvussuhteid tänapäeva ühiskondades ja tunneb rahvuskonfliktide juhtimiseks rakendatavaid poliitikaid; esitab teemasse sügavuti minevaid küsimusi, algatab diskusiooni ja põhjendab oma seisukohti.

Omab vähemalt bakalaureuse kraadi või rakenduskõrgharidust. Panustab iga teema raames antud iseseisvasse töösse; paindlik ajakasutuses, mis võimaldab osaleda kontaktõppes; eesti keele oskus vähemalt B2 tasemel, passiivne inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel, isikliku sülearvuti (millel on kaamera) kasutamisvõimalus, kõrvaklapid, kvaliteetne internetiühendus kaugosalusroboti või telekonverentsi platvormi vahendusel osalemise korral.

Tagatud on tänapäevased ja õppimist toetavad õpperuumid. Ruum on loodud koostöötegevusteks. Õppepäevade vahelisel perioodil on osalejate jaoks kasutada veebipõhine õpikeskkond. Kontaktõpe toimub Tallinna Ülikoolis.

Raivo Vetik on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor. ema õppe- ja teadustöö fookuses on rahvussuhted, lõimumine ja lõimumispoliitika.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Tema õppe- ja teadustöö fookuses on demokraatia teisenemine
Marina Vahter on Tallinna Ülikooli nooremteadur. Tema teadustöö fookuses on demokraatia ja poliitika kontseptuaalsed alused.

Mikrokraadiprogrammi õpe kestab 2 semestrit, 10 kuud. Kontaktõpe toimub reedel ja/või laupäeval (keskmiselt 2 korda kuus) ülikooli auditooriumis arutlevate loeng-seminaride ning praktiliste töötubade vormis. Õppepäevade vahelisel perioodil on osalejatel kasutada veebipõhine õpikeskkond.
Läbimise eelduseks on kontaktõppes osalemine (või asendusülesannete sooritamine), iseseisvate tööde õigeaegne esitamine ning kursuste lõpueksamite sooritamine.
Mikrokraadi raames kogutud ainepunktid on üle kantavad politoloogia magistriõppekava aineteks.

TLÜ tunnistus