IFI7062.DT - Haridustehnoloogilise taristu seminar
 
õppeaine kood IFI7062.DT
vana ainekood IFI7062
õppeaine nimetus eesti k Haridustehnoloogilise taristu seminar
õppeaine nimetus inglise k Educational Technology Infrastructure Seminar
õppeaine maht EAP 3.00
orienteeriv kontakttundide maht 18
õpetamise semester sügis
kontrollivorm eksam
2023/2024 kevadsemestri õppejõud Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
2024/2025 sügissemestri õppejõud Ei ole õpetamiseks avatud. Vt all õppekava lingi kaudu peaeriala all nominaaljaotuse ajakava.
õppeaine eesmärgid eesti k Anda ülevaade üldhariduskoolides ja kõrgkoolides kasutatavatest haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning parimatest praktikatest nende õppetöös rakendamisel ja haldamisel. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab iseseisvalt otsustada, milliseid IKT vahendeid ja kuidas neid näiteks kooli keskkonnas rakendada.
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k Teemad:
Tänapäeva kool ja taristu. Erinevad IKT ressursid ja meediavahendid (sh. õpikeskkonnad). Olemasolevate vidinate juurutamine kooli kontekstis – vajaliku tugimaterjali loomine õpetajatele, haridustehnoloogile (kasutusjuhend, tööjuhend, tunniplaan, tunni analüüs). IKT kasutuse uuring kooli kontekstis. Reflektsioon ja vaatluspäevik.
Korraldus:
Kursuse sooritamiseks vajalik töö maht on 78 (3x26) tundi. Sellest kontakttundidena toimub sissejuhatav seminar (3 tundi), vaatluspraktikumid (12 tundi) ja kursuse töö esitamine teistele (3 tundi). Üliõpilased on kohustatud iga vaatlusseminari kohta koostama reflektsiooni interneti põhises vaatluspäevikus, tutvuma vastava teema kirjalike materjalidega (25 tundi).
Igal üliõpilasel tuleb kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi), mis koosneb ühe või mitme taristu kasutamisdisainist (kompaktne moodul) oma töökohale või tulevasele töökohale (nt. koolis).
iseseisev töö eesti k Igal üliõpilasel tuleb kursuse käigus koostada ning kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi). Iseseisev töö koosneb ühe või mitme taristu kasutusdisainist: ressursi kirjeldus; kasutusvaldkonna kirjeldus; tugimaterjalid, juhendid õpetajale; tööplaani moodul; tunni plaanid; tagasiside; analüüs ja soovitused.
Reflekteering kujutab endast analüüsi a 200-250 sõna ja ideede genereerimist vaatluspraktikumis toimunud taristu tutvustuses ja jagatud lisamaterjali ainetel. Ideede genereerimine sisaldab endas 2-3 ideed ja rakendusvõimaluse kirjeldust (iga taristu kohta), kuidas vastavaid vahendeid oma töös või tulevases töös nt. koolis rakendada õppetöö osana a 150-400 sõna.
Reflekteering tuleb esitada mitte hiljem kui 2 nädalat peale kontakttunni toimumist.
Reflekteeringut võivad õppijad sooritada ka paaristööna (paaristöö tuleb õppejõuga eelnevalt kooskõlastada).
õppeaine õpiväljundid eesti k. - omab ülevaadet enamlevinud haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning nende kasutamisest õppetöös;
- oskab koostada õppeasutuse haridustehnoloogilise infrastruktuuri ja selle arendusvajaduste kirjelduse;
- oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogilisi tugiteenuseid;
- oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahendite haldamist.
hindamismeetodid eesti k Hinne kujuneb vaatluspraktikumides toimunud teadmiste ja loetud materjalide reflekteerimisest vaatluspäevikusse, taristu kasutusdisaini loomisest.
Positiivse hinde saamiseks on vajalik saada nii reflekteeringute kui ka kasutusdisaini loomisel iseseisva töö tulemuseks vähemalt 51%.
Hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud, eeldusel, et neil on võimalik õppida vaatluspraktikumides tutvustatud vahendeid tundma õppida omal käel. Osaleda tuleb kindlasti esimeses ja viimases seminaris.
Kursus lõpeb loodud taristu kasutusdisaini tutvustamisega teistele (iseseisev töö).
Kasutusdisaini esitamist teistele hinnatakse õppekorralduse eeskirjas toodud alustel; vaatluspäevikus olevad reflektsioonid võivad kasutusdisaini tutvustuse (iseseisev töö) põhjal saadud hinnet kahe hinde võrra tõsta (suurepärane või väga hea töö), samaks jätta (hea või rahuldav töö) või kahe hinde võrra langetada (kasin töö). Vt ka alalõik „hindamiskriteeriumid“.
vastutav õppejõud Birgy Lorenz